Autentne tööandja bränding

Kustuta mõttes oma karjäärilehelt või tööandja videolt brändinimi ja vasta ausalt, kas sinna võiks samahästi asemele panna konkurendi oma?

Minul on selline kiusatus tihti tekkinud ja seda eriti peale eelmisel nädalavahetusel toimunud tippstsenaristi Amanda Grahami meistriklassi. Koolitusel sukeldusime küll täpsemalt komöödia kirjutamise eripäradesse, kuid klišeedest kubisevad ja ebausutavate dialoogidega lood saadavad meid igapäevaselt. Kahjuks ka tööandja brändingus, kus just tahaks kuulda seda ettevõttele ainuomaselt edasiantud lugu.

Kuulen juba, kuidas keegi hüüab – autentsus on tööandja bändingu nurgakivi! Olen täiesti nõus, aga küsin vastu, et miks me siis kinos või teles ainult dokumentaalfilmide või uudistega ei lepi? Sest inimene vajab oma järeldustele mõtteruumi, et ideed, väärtused, sõnumid päriselt temani jõuaksid. 

Hea alltekstiga loojutustus käivitab mõttelõnga, tekitab emotsiooni, viib mäletamiseni. Ja iga narratiivne jutt pole lugu storytellingu mõttes. Ilus slo-mo kaader kontori kööginurgast puhkenurka või pöial püsti žest? Minu jaoks nagu AK. Vajalik, aga fantaasiat vähekäivitav😊

Võib-olla päris suhtedraamat ettevõtte olemuse edasiandmiseks ei kasutaks, aga kui ettevõtte põhiolemus on siirus/turvalisus, siis miks mitte ammutada inspiratsiooni perefilmist või muinasjuturaamatust? 🧸 Ja ma pean siinkohal silmas mitte väljundit ennast, vaid hääletooni - ettevõttele omast suhtluskultuuri, väärtuspakkumise fookust või koostegemisi. Vorm üle sisu muidugi ka domineerima ei peaks ning alati kontrolli erinevate inimestega allteksti „koodi“ - pole ju mõtet panna töökuulutusele pilkupüüdvat fotot langevarjuhüppest, kui igapäevatöö on pigem rutiinitaluvust nõudev. Langevarjuritele jäägu ikka ettevõtted, mille väärtustüüp on vabadus või sõltumatus. 🪂 

💡 Oleksid tööandja brändingus hea meelega julgem? Siis mina soovitaks (uuesti) alustada tööandja brändi arhetüüpsest raamistikust. Nimetasin need enda jaoks tööandja brändingu kontekstis ümber väärtustüüpideks, sest turunduslikud brändiarhetüüpide nimetused on minu arvates liiga jõulised. Näiteks Lindprii brändiarhetüüp võib tegelikult olla igati parketikõlbulik ja õiget sõnumit saatev lähenemine mõnele start-upile, aga "sõltumatus" kõlab siin kontekstis kuidagi paremini ja selgemalt.

🔍 Kui teema tundub huvitav, siis minu väärtustüüpide minitesti leiad esilehelt!