"Kukeseened" tööandja brändingus
- helena5218
- 3 days ago
- 2 min read
Kas Sinu ettevõttes on soomeugri kultuur au sees?
Minu mõtted viis sellele kultuuri-uurimise rajale taas kätte sattunud Valdur Mikita nö päriseestlase välimääraja ehk „Kukeseene kuulamise kunst“. Ilmselgelt on Valdur metsakuulamisest rohkem läbi imbunud, kui enamik eestlasi, aga mulle tundub, et tööandja brändingu autentsuse vaates on siin mõtteainet küllaga. Eelkõige seetõttu, et meis olla eurooplase süda ja läänemeresoomlase hing koos. Ja ehk annab just see kombo tööandjatele väärtuspakkumise vaates põnevaid ideid eristumiseks ning meelitab „ugrilaste kollektiivi“ maailma ühetaolisusest ja urbaniseerumisest väsinud rahvusvahelisi talente? 🌿
Esmalt tulen oma lemmikteema - brändi arhetüübi juurde.
Ehk võiks just Maag ehk Erilisus olla see väärtustüüp, millele oma tööandja brändingut ehitada? Oleme ju endiselt väikest viisi võlurid – kasvõi oma ravimtaimeteaduse või salakeelega, kus eessõnade asemel on 14 varianti iga sõna krussi keeramiseks😄. Organisatsioonilises vaates sobib see ettevõttele, mis kasutab uusimat tehnoloogiat või teab salaretsepte, mis ehmatab vanaduse aastateks tagasi. Või siis Looja / Loovus, mis seab pjedestaalile andekuse, kujutlusvõime ja loomeprotsessi. Viimane sobiks juba seetõttu, et Mikita sõnul ei sünni eestlased mitte valmis usu sisse, vaid hakkavad seda ise endale looma, uskudes animistidena väga erinevaid asju ja just sellises koguses, mis endale õige tundub 😊.
Lähme tööandja brändingu vaates konkreetsemaks:
Ilmselgelt võitis kaugtöö hetkega enamiku soomeugrilaste südamed. Mõni igatses küll head kontorikohvi, aga piljardilaud kuuldavasti kaugtööga võistelda ei suutnud. Seega kõnetab soomeugrilast pigem hea heliisolatsiooniga ja piisavalt paljude nõupidamisruumidega ja nurgakestega kontor, kus rohkelt elustaimi ning aukohal looduslikud materjalid. Kontori pannkoogihommikud on ka eestlase puhul igati teretulnud, aga lisapunkte saaks teeninda lisades neile omatehtud hoidiste võistlused.
Puude istutamine? Kah võib, aga tuleks meeles pidada, et mets ei ole ugrilasele mitte lihtsalt puupeenar, vaid muutub tähendusrikkaks alles koos marjade, linnulaulu, metsloomaraja ja pehme samblaga. Kaaluda tasub kindlasti ka tavapäraselt ekstravertidele suunatud suur-suvepäevade tasakaalustamist teistlaadsete tiimiüritustega. Ja see ei pea olema rabamatk – aitab lihtsalt väiksemas grupis „kukeseente kuulamise väljasõidust“ mõnusasse metsatukka. Veel ideid saunale ja taliujumisele lisaks? Äkki uued traditsioonid - tervisepäevadele lisaks aeg õunamahla tegemiseks või heategevuspäev, mis aitaks Võrumaa üksikul vanamemmel puuriidad talveks üles laduda. 🍎
Kõike ei maksa muidugi ka liiga tõsiselt võtta, aga Mikita õnne valemi juurde tagasi tulles üks hea tsitaat veel:„Euroopas on õnn pärandus, lotomäng või Cambridge’i haridus. Läänemeresoomes aga on vaja lihtsalt sisse süüa suurtes kogustes muteerunud sireliõisi.“

Comments